Mõtlesin, et teen oma Inglismaa reisist ühe blogipostituse ka.
Olgugi, et sellest saab homme juba nädal, kui Eestimaa pinnale jõudsin,
aga neile, kellele ma pole oma vaimustusest rääkinud, siis teen seda
siin.
Kolmapäeval (11.sept) tulid siis vanemad
ühikasse järgi ja läksime lennujaama, kus isa meid ära saatis.
Lennukisõit oli igav ja vasak kõrv maandumisel niimoodi valutas ja oli
lukus, et tund aega pärast lendu ka hästi ei kuulnud. :D Igatahes,
jõudnud Gatwicki lennujaama oli selline veider tunne, nagu oleks
ebareaalsuses või kuskil Jaapanlikus metroojaamas. Mul tuli kohe meelde
film ''Lost in Translation'', kus mahakantud ameerika näitleja pidi
Jaapanis viski reklaami tegema, kus inimesed elavad omas mullis ja
kohati depressiivses ühiskonnas ja igal pool mingid värvilised kirjad ja
hääled ütlevad tänavatel midagi.
Koheselt püüab pilku ka see, et
(ma ei taha rassismi õhutada) mida halvemad tööd, seda tumedama nahaga
inimesed, näiteks rongijaamas põrandaid pesev mustanahaline, või kuskil
müügileti taga india päritolu naisterahvas. Rongis oli vaikne sõita, ma
olin üks lärmakamaid inimesi ilmselt, aknast paistsid mägised ja
metsalised maastikud, mida katkestasid erinevad linnaosad, kus oli
peatused, näiteks Red Hill jne..
umbes 40 minutiga
jõudsime Guildfordi, kus kõndisime kõige kõrgemale mäe tippu, inimeste
majad on ikka traditsioonikohaselt punastest tellistest. Ilm oli sel
õhtupoolikul üpris hall ja vihmane, aga samas soe. Lõpuks jõudsime vana
inglise leedi majja, kus mu ema töötab ja kus minul oli öömaja.
 |
Tagaaias |
|
 |
Kui kõndida ülevalt mäest alla, jõuab peatänavatele, mis on täis kauplusi |
 |
Sellised vanas inglise stiilis majad paiknevad tihedalt üksteise kõrval |
 |
Üks stiilinäide veel |
 |
Inglaste armastatuim auto on mini cooper |
 |
Autoholicutele
Järgmisel
päeval, neljapäeval, käisin Guildfordi linnaga tutvumas, kui mäest alla
kõndisin, oli selline kauplusi täis peatänavad, shoppasin seal ja õhtul
läksin koju tagasi ning sõin inglise pudinguid-magustoite, mis on
lihtsalt J U M A L I K U D!
Reedel,
mis oli kõige oodatum päev, külastasime emaga Londonit. Koheselt oli
London Eye näha ja parlamendihoone ning otsustasime minna Westminster
Abbey'sse. Külastajaid oli palju, kui ma kirjeldaks inglaste stiili,
siis nad kõik näevad nagu turistid välja: suured seljakotid, kilejoped
ja värvilised tossud.
Sees olles saime puldid, kust
nupulevajutusel oli erinevaid kohti kirikus kirjeldatud.
Arhidektuuriliselt on hoone gooti stiilis ja ehitatud 10.ndal sajandil.
Pärast
seda külastasime Briti muuseumi: enamus külastajatest olid asiaadid,
siis neegrid ja käputäis inglasi. Vaadates kunsti, oli seal palju
egiptuse kujusid ja muumiaid ja siis sain teada, et 20. ja 30. ndatel
inglise merereisijad varastasid teiste maade kunsti. :D
Vahepeal käisime kreeka restoranis söömas.
Õhtu
lõppedes käisime Rahvus galeriis. Kuna kunst on alati südamelähedane
olnud, siis minu jaoks oli tohutult huvitav, sest ma nägin seal enamus
eelmise aasta kunstiajaloos õpitud maale: Turner, Constable, Millet,
Delacroix ning Picasso ja Van Goghi ''Päevalillesid''- üks mu lemmikud
maale ja ma ei teadnud, et see seal galeriis on. :) Madalmaade kunstist
aga ''Arnolfini abielupaari'', mis on ka üks väga kuulus ja tuntud.
Jõudnud
tagasi Guildfordi, ostsime süüa ja siis poes tuli üks neeger vastu,
vaatas otsa ja ütles: ''You are beautiful.'' see oli päris armas :)
|


 |
W. Abbey |
 |
Kuna sees oli pildistamine keelatud, siis peate leppima välise hiilgusega |
 |
Nagu ma eelnevalt mainisin, on erinevate maade kunst kokku toodud Inglismaale, British museum'i |
 |
Nagu kombeks, siis üks flöödi näide :) |
 |
Perikles |
 |
NSVLiidu kunst |
 |
üks esimesi äratuskellasid |
Laupäeval
läksin üksi Londonisse, käisin loodusajaloo muuseumis, kus on päris
dinosauruste skeletid ja igast muud loodusega seotud väljapanekud.
Tunne, nagu oleksin ''Öö muuseumis'' filmis olnud.
Siis käisin
Portreede galeriis, kus kõige rohkem meeldis kaasaegne väljapanek,
ühesõnaga portreed tänapäeva kuulsatest inimestest ning samuti nägin
jälle ühe lemmikkunstniku, Andy Warhol'i maale. (tuntud oma värviliste
Marilyn Monroe'de poolest).
Siis külastasin Harrodsi kaubamaja,
mis on mõeldud siis rikastele inimestele :D. Igatahes nagu kõik
valge-t-särksed turistid, tegin ka seal ühe tiiru, õudselt naljakas ja
võlts tunne oli. Põhilised ostjad olid mastakad pearätikutega islami
naised, kes igal võimalusel magusaid lõhnu proovisid.
Kõndisin
linnavahel veidi ringi ja kui kõigi restoranide ja kohvikute vahel
üritasin valida, siis viisid mu jalad mu ikkagi mäkki. Tellisin süüa
veits ja samal ajal kui ma oma naelasid uurisin, oli see juba valmis,
keerasin siis kogu sendi sisu peo peale ja tõmmu teenindaja nokkis
kiiresti õiged rahad eurode vahelt välja.
 |
Trafalgar square |
 |
Natural History museum |
 |
''Öö muuseumis'' |
 |
delfiinide eelkäija |
 |
vasakpoolne on elevantlinnu muna, mis oma mahutavuse poolest on võrdne 20 kanamunaga |
 |
sinivaal |
 |
sellise bussiga sõitsin minagi |
Oma rongi tagasi
Guildfordi oodates, tuli mul mingist grupist pilti teha ja enne
lõpp-peatust hakkas muga üks inglise tüdruk rääkima ning ma ei suutnud
midagi aru saada :D. Olles kõigi nende päevade jooksul mitte ära
eksinud, jäin koju teel kõndides natuke omasse mulli ja kui mäest üles
mineku asemel alla kõndisin, siis sain aru, et ups, valesti :D
Kokkuvõtlikult
on Inglismaa ikka väga multikultuurne ja võin ausalt öelda, et endast
põhjamaalaslikumat inimest ma ei kohanud. Kui eestlased ja muu maailm kasutab ikka enamjaolt e-maili andmete jms saatmiseks, siis Inglismaal kasutatakse ikka vana head postkasti.